2O8A3893 (2).jpg2O8A8957 (2).jpg

                     isa                                             ema

EE*Bugatti Herencia               EE*Dreamgirl Brilliant Blue

Veregrupp - A/b                      Veregrupp - A/b

12. juunil 2021 aastal said ühe kauni kiisupesakonna õnnelikeks vanemateks meie noorukesed Dreamgirl ja Bugatti. Kiisukesed nägid ilmavalgust küll pisut oodatust varem, mistõttu kerge üllatusmoment on kindlasti kogu pesakonnal juures. Aga ju siis pidi nii minema. Õnneks on lapsukesed olnud väga visad ja tublid ning kogu meie perekonna ühiste jõupingutuste tulemusel oleme viimaks niikaugele jõudnud, et teile meie pisikesi esitleda.

Sugulus 4-ndas põlvkonnas 3,12%; 9-ndas põlvkonnas 3,80%

G2 - pedigree

G2 - fotod


name sugu värv kvaliteet staatus
Gloria Grethel Herencia emane SBI bs21 aretus uues kodus Elvas
Gabriela Herencia emane SBI cs21 aretus uues kodus Tallinnas
Garreth Herencia isane SBI bs lemmik uues kodus Rakveres
Gordon Herencia isane SBI bs21 show kastraat uues kodus Tartus

 

Juba pikemat aega pean plaani selle pesakonna kohta paar sõna kirja panna...

Kõigepealt olen hämmastunud pesakonna sünnist saati nende kasuka toonidest. Võta või jäta ja vaata, kust otsast soovid - kõik 4 on minu meelest hõbedast värvi. Ei ole kuulnud, et Eesti birmade seas sellist värvitooni veel keegi sündinud oleks... Ja tean Soomes paari kasvatajat, kes läbi suurte raskuste endale Prantsusmaalt sellist haruldast kasukavärvi sisse toomas käisid.

Ja mina, kes ma pole hõbeda ja suitsu värvidest suurt lugugi osanud pidada - nüüd nad siis ootamatult oma kodus sündinuna avastan... See on hetkel üks müstika valla küsimus veel minugi jaoks. Kuigi mõeldamatu see ju pole - eriti kui arvestada, et Dreamgirli prantslasest isa, Obelixi 4.ndas põlvkonnas SBI bs21 värvitoon täiesti olemas on. Ja kui veel mõelda asjaolule, et FIFe smoke/silver toone kuni 2019.-nda aastani ei märkinud oma pedigreedes - siis pole põhjust selliseks üllatuseks tarviski kaugelt otsida. 

Nojah, ühesõnaga tundub, et suitsu ja hõbeda värvid on meil ka nüüd olemas... Hetkel pole ma küll päris kindel, kas mul meie kassiklubile ka need värvivariatsioonid kuidagi ära tõestada õnnestub. Aga see pole kindlasti ka peamine, oluline on see, et minu silm on nad tuvastanud.

Aga kiisukestest siis ikka ka...

Kõige esimesena sündinu on meil kaunitar Gloria Grethel. Tema on olnud kogu aeg kõige pisem, aga see-eest ülimalt visa oma püüdlustes. Ja iga päevaga sirgub aina kaunimaks ja kaunimaks. Arvestades, et šokotabby endiselt mu lemmikvärv on (ükskõik kas siis koos hõbedaga või ilma), siis suure tõenäosusega see ülimalt hoitud kaunitar ka meie juurde jääb.

Teisena sündis kaunitar Gabriela. Tema on algusest peale kõige hakkajam kiisudest olnud. Ja ka päevil, kui emal veel piima polnud ja ta imetamisest ka suuremat pidada ei mõistnud - suutis see tubli tüdrukutirts mingi ime läbi üht-teist ka emmelt välja võluda. Ja mõistagi võttis ta rõõmuga ka lutipudelipiima. Üks igati tubli ja asjalik kiisulaps meil sirgumas. Ja sellise extra karismaga - oi kuidas temale meeldib selili vedeleda ja oma poosetamisharjutusi teha. Meie pere vanema poja totaalne lemmik!

Järgmisena nägi ilmavalgust Garreth alias Hundu nagu me teda omakeskis hüüame. Tema oli algusest peale poistest väiksem, tasakaalukam ja tagasihoidlikum. Püüdsin kogu aeg ikka silma peal hoida, et kas ta saab piisavalt süüa ja ega suurem ning toekam venna teda liialt ei nügi. Aga üllatus-üllatus, iga päevaga aina tublimaks, julgemaks ja asjalikumaks. Rääkimata ilust, mis iga päevaga aina enam lõkkele lööb. Ilus, kena ja igati Birma showstandardile vastav. Ja kui veel mõelda, et ta värvitoon ehk veel nõnda haruldane on (SBI bs?) - kes teab, äkki jääb meiegagi?!?

Viimasena sündinu on meil sel aastal enamasti ikka see kõikse suurem ja pontsakam tegelane olnud, nõnda ka seekord. Nagu peaesineja oleks saabunud... Aga Gordon poiss on tõega mõnusalt ümarik ja hea isuga olnud. Tõsi küll, see viimane käib vaid emapiima kohta! Pudelipiima võttis ta vaid õige esimestel päevadel, kui emal veel miskit pakkuda ei olnud. Edaspidi piirdus emapiimaga. Ja üllataval kombel seda tema jaoks ka alati jagus. Kaalu igatahes kogunes kenasti. Ka oli ta viimane, kes üldse pasteeti sööma hakkas. Ei kõlvanud see pakutav kraam kohe üldse, tema meelest. Kuid nüüd ikka aeg-ajalt juba pikema hambaga juba proovib. Oma soovidest annab ta üldiselt teada ikka üsna häälekalt. Aga kui ilus, ümarik mõmmik ta meil on! Väga armas ja pontšakas kiisupoiss, ikka minu meelest issi moodi nagu kiisupoiss Fabiangi... ;) <3