Armani (tess).jpg


Musu pp.jpgSP & IC EE* Armani Herencia SBI n; NW 2011

isane/kastraat

SBI n pruunmask

sünd. 23.05.2009-07.03.2017

ema: CH FIN* Sic'an Jojada

isa: CH EST* Prosper Klaudia

A veregrupp

FIV/FeLV test negatiivne (testitud 21.07.2010)

Pildid

Pedigree

Näituse tulemused

4x BIV; 17x BIS NOM; 6x BIS võit!

1x Best of Category

1x BOB 3.place

2011 aasta Eesti Parim kastraat!

2012 aasta Eesti Parima kastraadi valimisel 2.koht!

2012 aasta Baltic Top Cat Best Neuter Male 3.koht (parim kastraat 3.koht)!

Armani ehk Musu Mani sündimise hetkel oli mulle selge, et see kass on MINU KASS. Ehk siis üks neist "hindamatu väärtusega" kassidest, kes kasvandusse jäävad... Esimesest hetkest alates olin kindel, et see kassike jääb meile... Otse loomulikult polnud mul mitte mingisugust aimdust kiisukese kvaliteedist (Birma kassid ju sünnivad valgetena ja kvaliteedist hakkab aimu saama alles kuu või kaheselt). Ent ometi olin täiesti veendunud, et just see kõige pisem kiisupoiss on meie tulevane suur lootus, armastus ning päikesekiir!

Ei oskagi sõnadesse panna, mida see imeline kassike meile kõigile andnud on. Ja hoolimata sellest, et meie kodus on ju üsna mitmeidki kasse enne teda - on Mani täiesti kordumatu ja haruldane eksemplar. Ja see ei ole ainult minu arvamus! Kogu pere on meie kullakesest lihtsalt võlutud! Sellist iseloomu nagu Manil pole mitte kellelgi. Ja sellist kasukat samuti mitte. Ja neid vapustavaid silmi... See armastus, mida me kõik temalt saame on nii siiras ja hinge ülendav! Sageli me lihtsalt istume ja jälgime teda... Kuidas ta mängib, sööb, tudub... Ja me särame vaimustusest! Mani ei ole kass vaid müstiline Ime, mis lihtsalt on kogu meie peret vallanud!

Tänan Sind Armas Mani, et Sa meil olemas oled! Armastame Sind meeletult!

Oktoobri lõpuks 2011 võiks ehk lisada veel niipalju, et meie esimese pesakonna kõige väiksemast kassibeebist on tänaseks saanud üle 5-kilo kaaluv kaunis ja suursugune kassihärra! Mis armastusse puutub, siis sellest tema ümbruskonnas suisa särtsub! Ta kiirgab seda ise ja on võimeline seda tohututes kogustes teistelt ka vastu võtma ehk siis teisisõnu kannatab vapralt välja kogu meie perekonna pidevad tähelepanu ja ülistusavaldused tema suhtes... Ta on selle sõna kõige paremas tähenduses - kasside kass!!! Milline suursugusus, ilu, väärikus ja imeline iseloom teda küll tabanud on! Me lihtsalt ei väsi vaimustumast tema üle!

Kui nüüd rääkida ka natukene lihtsatest faktidest, siis lisaks meie pere ühe tähtsama liikme rollile on meie armas Musu Mani ka kahe kiisupesakonna isa (D ja E pesakonnad, kummaski 3 kassikest). Mõlemast pesakonnast üks kiisutüdruk jäi meile endile ja me pole seda otsust kordagi pidanud kahetsema! Nad on lihtsalt võrratud! Samuti on teda ka head tulemused saatnud näitustel. Inter Championi tiitel tuli imekiiresti. Paraku küll peale seda olime oma armsa Mani sunnitud ära kastreerima, aga ta on vapralt oma näitusekarjääri ülesehitamist alustanud uuelt - Premiori, Inter Premiori ja tänaseks juba Grand Inter Premiori tasandilt. Lisaks neile kõlavatele tiitlitele on ta neljal korral olnud värvi parim, üheksal korral kohtuniku parim (BIS NOM) ja neljal korral võitnud Best in Show (BIS). Need peaks olema tulemused, mis räägivad juba enda eest ehk siis teisisõnu - kes on Teie meelest "Liivimaa parim ratsutaja"?!? Ärgu teised kasvatajad nüüd seepeale pahandagu, Teil on kõigil võimalus need tulemused ületada. Ja otse loomulikult on ju igaühele tema kullake kõige kaunim ja kallim... Nii peabki olema. :)

Minu jaoks on meie Musu nagunii kõige, kõige kõige... Vabandan, kogu meie pere jaoks muidugi! Jagan seda võimalust "Teie Eminentsi" eest hoolitsemisel siiski koos oma mehe ja lastega, kes vahest suisa ei jõua ära lahendada probleemi - kelle oma see Mani siis ikkagi on?!? Manil jätkub armastust ja tähelepanu tõepoolest kõigile, mistõttu on talle tagasi laekuva armastuse suurus tegelikult mõõtmatu...

15.märts 2017

Täna tahaks ma rääkida valikutest…
Öeldakse, et meil on alati valikuvabadus. Kas ikka on???
Aga kui on valida vaid halva ja veel halvema vahel? Mida valida siis?
Pean vist alustama üsna algusest…
Oli üks imeline maikuu varajane hommikutund, umbes nelja paiku öösel… Aastanumbriks oli toona 2009. Ei mina ega Andres polnud tol ööl saanud sõbagi silmale, kuigi pidime varahommikul minema kassinäitusele. Aga selleks oli veelgi tähtsam põhjus – nimelt oli sündimas meie kasvanduse esimene kiisupesakond. Ja nii umbes kella nelja paiku öösel sündis just teine kiisukestest, taaskord poiss… Ja nagu ma ta oma peopesa peale sain võetud – teadsin, et tema see ongi, kes minu jaoks sündinud on ja koju jääb!  Mis siis, et umbes 6 paiku sündis kolmaski kiisulaps, kes ainsana oli tüdruk… Aga minu valik oli tehtud ja ma pole seda ilmaski kahetsenud!   
Sellest hetkest kuni tänaseni, õigemini küll kuni 07.-nda märtsini 2017 on meil tõesti olnud alati midagi valida… Kuid kõik valikud said otsa tollest viimati nimetatud kuupäevast… Siis kui Armaniga tervisekontrolli minnes sai selgeks, et lihtsaid valikuid ei olegi. On midagi tõsist ja valida saab vaid väga raskete ja kurbade valikute vahel… Täpset diagnoosi ei saanudki enne panna, kui meie kullake operatsioonilauale jõudis. Vereproov näitas, et organismis on midagi väga valesti, aga röntgen ja ultraheli täpset selgust kahjuks ei andnud. Seega tuli lõigata. Ja lõikuselaual ilmnes ka karm tõsiasi, et meie kõige kaunimal, imelisemal ja erilisemal kassil on soolestikus ulatuslik kasvaja, mis on enda alla hõlmanud juba kogu peensoole, pärasoole, põrna ja lümfisõlmed. Kus on siin nüüd valikud? Valik oli vaid selles, et kas me otsustame tema elu mõnede päevade võrra pikendada või otsustada kohe… Sest arst ütles, et valikutesse ei kuulu kahjuks terveks saamine… Küsimus on vaid selles, mitmed tunnid, päevad või ehk isegi nädalad talle jääks, juhul kui üritada opereerida. Kuid kuna siirded olid juba ka pärasooles ja põrnas (mis on vereloome organ ja ilma milleta pole organismil võimalik toimida), siis pigem tunnid ja mõned päevad ehk. Ja see kõik oleks tähendanud seda, et kass oleks jäänud statsionaari, puuri ja poleks kunagi enam nagunii saanud koju, meie juurde. Lisaks toonitas arst, et kassil peavad olema ikka ka väga suured valud ja see oli vast ainus fakt, mis sundis mind otsustama omaenda egoismist lähtumatult. Minu Musu Mani elu lõppeks nagunii hetkest, kui ta poleks enam oma pere keskel ja otse loomulikult ei saanud ma leppida, et meie KUNINGAS peaks valu tundma! Seda ei sooviks mitte ühelegi inimesele samuti mitte! Seega – andsin loa eutanaasiaks… Anna andeks mu kallis Musu! Ja tänan Sind kõigi nende aastate, kuude ning päevade eest, mil Sa oled olnud olemas kogu meie pere jaoks! Nii imelist kassi ei ole ilmselt enam kunagi elus võimalik leida! Kõige ilusam, kaunim, targem, võrratum! Meie Kuningas! Kauneim Birma Birmade seas! Tunnustatud ka näituselavadel – pärjatud InterChampioni ja Supreme Premiori tiitlitega! Armani oli ka esimene Birma, kes pärjati National Winneri aunimetusega Eestis! Nii, et meie pere polnud ainus, kes Sind nii eriliseks pidas!  Tänaseni kõlavad veel kõrvus Itaalia kohtuniku Flavia Capra sõnad Lätis toimunud Best in Show ajal – Bellissimo! Bellissimo! Bellissimo!   
Nüüd on uued valikud… Kuidas elada edasi??? Kuidas on see võimalik, kui Sind pole enam meie seas ja kõrval? Kogu minu elu kukkus kokku ühe hetkega. Sest ma polnud kunagi mõelnud, et sa oled meie juurde tulnud vaid korraks, ainult 8-ks aastaks! Olin kindel, et valvad meie peret, kasse ja kasvandust vähemalt 3 x 8 aastat! Või siis vähemalt 2 x 8 aastat… Aga mitte ainult viivuks! Sest seda see 8 aastat ju olnud ongi! Kuidas on võimalik, et enam kunagi ei näe me Sinu kaunist siluetti vilksamas aknalaual, kardinate varjus? Ja kes tuleb minuga nüüd terrassile varakevadet avastama sel aastal, kui Sind enam pole? Kes lebotab kannatlikult mu lamamistooli all (oma tohutult paksu kasuka sees) ja aitab mul päikest võtta? Kes tuleb hommikulauda võid noolima? Või kes on nüüd esimesena tervitamas meid, kui väsinult õhtul koju jõuame? Kes valvab meie poiste järgi, kui Andresega näiteks mõnel näitusereisil ehk oleme? Ja mulle pärast kõik ka soravalt ette kannab, et mis ja kunas nad midagi teinud on? Kes põõnutab õhtuse telekavaatamise ajal meie kõrval – selili ja kõik neli käppa taeva poole? Kes meie kodus nüüd enam harrastab kõiki neid Houdini trikke, mida Sa aastate vältel aina täiendanud ja lihvinud oled? Kes???
Lahkunud on suurkuju, legend ja suur Staar ning Kuningas selle kõige otsesemas tähenduses! Jah ma mõistan, et varakevadises taevas on nüüdseks taas rohkem valgust ja tähed säravad eredamalt ning kirkamalt kui eales varem! Paraku on meie elutee küll nüüd oluliselt ahtam, pimedam ning ettearvamatum! Ei oska öelda, kui kaua kulub aega, et tekkinud labürindist taaskord tee valguse kätte võiks leida? Kuid hetkel lohutan end vaid ühe teadmisega, et minu kõige kallim ja erilisem kass maailmas ei pea enam kannatama valu ja on prii kõigest! Puhka rahus meie kõige imelisem algus!!!
Ja kõik me oma südameis loodame vargsi, et ehk leiad Sa ühel päeval tee tagasi meie juurde! Meie südameis Sa elad, kaunis päiksepoolses toas! Me ei unusta Sind kunagi ja armastame igavesti! We love You over the moon and back!   
Aitäh, et Sa olemas olid, meie hinge nii imeliselt puudutasid ja südameis elad!  Aitäh! Aitäh! Aitäh!   